Nöx kurtis, et kevadest saati pole meil ühtegi uut postitust siin. Ja vahepeal on juurde tulnud tervelt üks jälgija. No ei saa nii. Talle sünnipäevakingituseks siis valmib postitus tema tehtud kingitusest.
Mängumaja vajadust tundsime siin tuulisel maal päris varakult. Korraks käis läbi mõte osta üks. Aga kuna need maksavad ka ikka omajagu, siis eelmisel aastal tekkis idee teha mängumaja ühest meie paljudest kuuridest. Kutsusime talgud kokku, et sealt puud teise kuuri vedada. Tuli välja, et neid puid oli liiga palju ja umbes sama palju jäi veel ära vedamiseks. Vedasin neid natuke ka omaette ja ülejäänu jätsin mõttega, et küll talvel kütame ära. No nüüd hakkab teine talv ja kütmist jagub :)
Kevadel läksid mu mõtted jälle seda rada, et ostaks maja. Valisin juba meeldiva mudeli välja ja peaaegu olin tellimas kui aias toimetades tuli uitmõte, et paneks mõõdud 2×2 meetrit maha ka. Omg. See on ju väike! Mul oli mõte, et majake võiks mahutada ka suuremaid mänguasju, mida lageda taeva all hoida ei tahaks (nt nukukäru). Kui nüüd sinna üks nukukäru panna, siis ei mahuks lapsed sinna üldse!
Nii valmiski otsus ikka ise ehitada. Asukohaks valisime liivakasti läheduse, mille ümbruses nagunii kõik mängud käivad. Samuti jälgisime peamiste tuulte suunda, et majake väga tuulisele kohale ei satuks.
Alustalad on tõrvatud.
Materjali kasutasime nii seda, mis kuuri all leidus kui ka spetsiaalselt ostetut. Pole kulusid kokku löönud, et kas ise ehitades odavam tuleks. Nöx kalkuleeris, et võiks tellimuse peale ehitada küll, aga kuna läks kolm kuud ja kui kuupalka arvutada, siis nii palju keegi mängumaja eest maksma poleks nõus :) Seega ärge meilt tellige :P
Majakese kõrgus on selline, kus ka täiskasvanud inimene saab püsti seista. Sees on lavats, kuhu saab mööda redelit ronida. Ma usun, et selline ronimise aspekt lisab mängudesse omajagu juurde. Nöx planeeris teisele korrusele ka akna, miss avaneb majatagusele põllule, kus võib aegajalt kitsi näha. See oleks ideaalne koht siis hommikusteks kitsevaatlusteks. Selles vanuses kui põnnid on nõus juba üksinda seal ööbima.
Maja peal katsetas Nöx isekeedetud keeduvärvi – sama retseptiga, mis peaks hiljem elumajal tulema. Päris kena kollane, eks?
Allpool on pilt ilma redelita lavatsist.
Ka uksed ja aknad tegi Nöx ise.
Avatäited ja piirdeliistud aga on värvitud linaõlivärviga, sest keeduvärvide toonid oleksid omavahel segunema hakanud. Linaõlivärv on samuti enda toonitud, värvimuldadega.
Ma olen ülirahul Nöxi valitud uksetoonidega, eriti kui panna kõrvale kardin, mille materjal mul juba enne valmis oli.
Kardina tegin vanadest linikutest, mida ma aastate jooksul kirbukatest kogunud olen. Alguses oli mul plaan toas neid kasutada, aga kuna meil on nüüd peres tolmuallergik, siis üritan toas võimalikult vähe tekstiile kasutada.
Majakese värvisin seest ka linaõlivärviga. Ikka Nöxi kokkusegatud möksiga :)
Kuna seinalauad on karvased, siis ta kattis halvasti, aga mu eesmärk oligi lihtsalt helgema mulje loomine, samas vältida liiga klantsi välimust. Ideaalne.
Sekka eputan ka oma uue tassiga, mis ma just noil päevil sain – Muhu Portselani imeilusa nostalgilise sinivalge kohvitassi.
Vaikselt mööbeldan ka siin. Aga kuna praegu pole meil akendel veel klaase ees, siis on maja enamuses ilma mööblita.
Püüan siia väikese puutöökoja võimalused luua. Praegu tähistab seda haamer seina peal.
See aga ei takista lapsi juba puutööd tegemast.
Need lambivarjud leidsin kunagi ammu Hulja kaltsukast.
Erinevad peokaunistused on leidnud oma koha mängumajas.
Mu ema kunagised makrameetööd on ka maja juures kasutust leidnud – näiteks nagu see lilleriputusalus.
Sel aastal kaunistavad majakest potililled. Järgmiseks aastaks on Tirtsul plaan rajada mängumaja ette ümmargune peenar, mille keskel on purskkaev. Elame näeme.
Tunned pissipoti ära? :D
Ja mõned kasutajad on ka pildile jäänud :) Lisaks puutöökojale toimuvad mängumajakeses ka naabrigängi bändi proovid.
Ja veel üks asi ... 
Ooh… Nii äge! Ela või ise :)
Tikker, aitäh! No mu mees norib ka, et ma sisustan vist oma unistuste maja :D