Möödunud nädalavahetus oli päris tulemusrikas – nüüd on meie pere lastel oma kiik. Tirts käis juba mõnda aega ringi ja tellis endale kiike, näidates näppude peal, et vaja kahte kiike. Nii siis saigi. Esialgu on üks beebikiik, mille vahetame ringi kui Pisipiiga suurem on.
Lühidalt.
Autor: Nöx
Materjal: saared oma võsast. Otste immutamise asemel ta hoopis põletas neid lõkkes, et kauem vastu peaks. Vasakpoolne kiigelaud on isetehtud, beebikiik on pärandus sõbrannalt.
Eelmisel aastal liikus Fb-s kampaania “Anna edasi”, kus asja mõte oli, et kinkida esimesele viiele reageerijale midagi isetehtut. Ja seda 2012. aasta jooksul. Nuh, ma olen pikaldane, kuid sain kaks esimest linnukest üle anda :) Võlg kandus küll uude aastasse, kuid tean, et ma ei ole päris ainuke ;)
Niisiis käeharjutused decoupage tehnikas – ehtekarp ja pildi/ehteraam. Karbi toorik oli puuvalmis ja sai esialgu sinakasrohelise baaskihi (ise segasin põhivärvidest).
Vahele veidi kraklee meediumit ja peale valget värvi ja salvräti pilte. Tulemus oli päris mõnus!
Kingitus läks Reedale, kellelt sai põnn kingiks sama projekti raames (veel õige aastanumbri sees!) nõelkootud mütsi (see mõnusalt lilla värv seal). Väga mõnus müts on ja põnn on sellega vapralt talv läbi käinud.
Teiseks valmis pildiraam, mille tuunisin ümber kõrvarõngaste raamiks. Kingituseks Nelele!
Kaks läinud, kolm veel teha! Jõudu mulle! :) Tegelt oleks ideid rohkem vaja…
Ja lõpuks on kapp ka olemas. Ja täitsa oma tehtud.
Kui alustada täitsa algusest, siis peab alustama 3 tunnisest jäätee järjekorrast hiiumaal. Lehitsesin ajaviiteks isetegemise/käsitöö ajakirja. Leivakapi artikkel algas sõnadega: “See projekt on nüüd tõesti nii lihtne, et leivakapi poest ostmine on ikka väga suur patt”. Võtsin neid sõnu tõsiselt ja peale umbes nädalast ponnistamist sündiski see kapp. Ühist ajakirja variandiga väga pole, peale selle, et mõlemad on leiva peitmiseks mõeldud. Mu oma sai suurem, isegi liiga suur. Vist. Mu omal on ruloo stiilis luuk, mis küll veidi jonnib. Ja ….
Ja veel üks asi ... 