Eile Pisipiigat kärutades nägin rebasepoega õue peal jooksmas – keset päeva! Sellega seoses meenus meie mõnenädalatagune elevust tekitanud vaatamiväärsus – rebasekutsikas hoovis. Mina panin siis Pisipiigat ööunne kui Nöx tuli uksele ja soovitas aknast välja vaadata – rebane nuuskis mööda hoovi ringi. Päris julge oli teine ja sain ted iga nurga pealt pildistada (küll ei raatsinud fotokat tooma minna vaid klõpsisin telefoniga). Peale seda oli muidugi keeruline pisikest magama saada, sest ta passis muudkui akna peal ja teatas “Tahan rebane vaadata!”
Sel aastal on palju pähkleid. Ja meie ainuke mets on sarapuuvõsa. Tehke ise järeldused….
Meie võlumets, mõnusalt maagiline.
Veel üks kurgede pilt. See on veel väike parv, viimane kord loendasin põllul ca 30 lindu ja silma järgi ca 10 oli just enne ära lennanud.