Ei tea, kas seda saabki taaskasutuseks nimetada kui võtadki vana asja suht muutmata kujul kasutusele? Lugu siis selline, et mul on pidev puudus normaalsetest kuivainetopsidest. Ostan neid nagu küll, aga kui siis miski uus pakk avada, siis jälle ei ole kuhugi panna. Ega ma neid palju korraga ei raatsi osta ka, kuidagi kallid ikka. Ja plastmassist on enamasti koledad (ja ikka kallid). Ja klaasist võivad katki minna kui põnn sorteerima peaks hakkama.
Nöx on aegajalt ostnud piima nendes suure suuga plastpudelites. Selliseid toredaid pudeleid ei raatsi nagu ära ka visata ja nii ma siis olen mõned ikka alles hoidnud. Aegajalt olen miskit sisse kolisema pannud ja põnnile andnud. No ja siis mingi hetk suure hädaga võtsin kuivainete hoidistamiseks kasutusele. Kuna sinna sissevalamine on veidi tülikas ja mõistlik on lehter appi võtta, siis ei tasu sinna panna selliseid aineid, mis ruttu otsa saavad. Samas väljavalamine on täitsa mugav ja seetõttu sobivad need pudelid selliste ainete hoidmiseks, mida kulub vähem. Sildistamise probleemi lahendasin lihtsalt – lipsuga kaela. Kleebitavate siltidega on ju alati see häda, et kui purk/pudel tühjaks saab, siis tahaks sinna hoopis teise aine panna ja hakka siis seda silti sealt leotama… Praegu vaatan, et nisukliide ja linaseemnete sildid on suure sildistamise-pildistamisega vahetusse läinud :)
Ja veel üks asi ... 