II Punklaulupidu, käidud…
Laupäeva õhtul täitis Rakveret kärisevate sukkade heli, haaknõelte kolin ja juukselaki lõhn. Punklaulupeolised sammusid kesklinnast üles vallimäkke, päästmaks valla häälepaelad.
Neile, kes sellest karvaste ja suleliste paraadist ilma jäid, mõningad jäädvustused siin ja rohkem seal: —->
Nöxi varajane sünnakink mulle – fotokursus. Õigemini sündmusfotograafia. Kari fotograafe pildistavad, kuidas teised tööd teevad :) Ja kuna antud talgud olid veidi sotsialistlikus võtmes, siis lõpeks õppisime, kuidas fotot veidi vanemaks teha. Vanandamine on mu alatine lemmik olnud ja sain nii mõnegi uue nipi, mida edasipidi kasutada. Siin siis mõned katsetused talgupäevast!
Mida lähemale pühad jõudsid, seda sagedasemaks muutusid luuretelefonikõned stiilis “Kas särg on juba tulnud?”. Väga selget vastust vist ei saadud, kuid sellest hoolimata veetsime meie ja veel ca 100 (?) kalameest laupäeva pealelõuna ühe kraavi ääres õnged peos. Inimesi oli palju ja melu korralik.
Kohaletulnud seltskond oli ka kirju – väiksed poisid, tõsised näod peas õnge näppimas ja “kalamehetarkusi” loopimas… vaiksed üksikud kalamehed.. suuremad seltskonnad… paarikesed… Kõigil üks lootus – ehk näkkab.
Näkkamisega aga ei olnud kõikse paremad lood. Meie ca 8 õngehoidjat said kamba peale vist ca 5 täismõõdulist särge:)) Pildile õnnestus püüda kõige-kõige esimene kalapoiss – kes küll rändas jõkke tagasi, sest oli veel tiba pisike…
Aga sellest viiest särjest valmisid Nöxi järelvalve all imehead kala-juurvilja kotletid :)
Kaladele pakkusime ka süüa. Vaklasid. Neid on võimalik kaubamajast lusikakaupa osta. Päriselt ka. Meie ostsime kaks lusikatäit. No ja kui need vaglakesed talveks kuskile söödakastikesse unustada, siis kevadel pidavat karp surnud kärbseid täis olema. Kalamehejutt.
Ja veel üks asi ... 