Määrame koduümbruse puid ja põõsaid

Mul oli juba suvel plaanis krundil olevad puud-põõsad-võsahunnikud kuidagi ära kaardistada ja kindlaks teha, mis meil siis siin on. Kaardistamiseni pole ma senini jõudnud, kuid sügiseselt värvikirevad marjad sundisid fotokat haarama ja kõike seda ilu üles pildistama. Ühtlasi kasutan juhust puude-põõsaste määramiseks. Ja kõige olulisem aspekt siin on see, kas tegu on mürgiste marjadega. Mul pole küll mingit plaani kõiki neid marju sööma hakata, kuid kui väiksed lapsed majas, siis tahaks kindlalt teada, kuskandis oht varitseb. Niisiis, palun teie abi mõningate isendite tuvastamisel. Mul ei ole hetkel ühtegi raamatut käepärast ja googeldada on välimuse põhjal maru raske. Midagi sain teada ja selle märkisin ka juurde. Kui ma eksin, siis palun parandage :) Kõiki puid ma ei jõudnud veel üles pildistada, kõigest need, mis kasvavad palliplatsi ümbritseva kahe kiviaia ääres. Lisaks kasvavad seal pihlakad, õunapuu, pirnipuu, sarapuud ja kadakad. Pihlakapuid on meil palju, kuid kogu selle hulga peale olen leidnud ainult 1 (!!!) marjakobara. Kummaline.

Kukerpuu

Peaks olema söödav.

sept_012_tn

sept_013_tn

Lodjapuu

Peaks olema söödav.

sept_002_tn

sept_003_tn

sept_005_tn

sept_007_tn

Viirpuu

Peaks olema söödav

sept_011_tn

sept_024_tn

sept_025_tn

Tundmatu puu 1

sept_001_tn

sept_017_tn

sept_018_tn

Tundmatu puu / põõsas 2

sept_014_tn

sept_015_tn

Tundmatu puu / põõsas 3 => kuslapuu – MÜRGINE

sept_028_tn

sept_030_tn

sept_029_tn

Tundmatu puu / põõsas 4

sept_026_tn

sept_027_tn

 

Tabasalu looduspark

Mõned pildikesed ühelt meie pühapäevaselt piknikujalutuskäigult Tabasalu loodusparki. See on selline mõnusalt mitmekesine loodusrada, kus saab imetleda meie Põhja-Eesti pankrannikut nii alt kui ülevalt. Meie pere lemmikkoht on pikk-pikk kivitrepp pankrannikult alla mere äärde – kes kirub, et astmeid palju ja kes lihtsalt rõõmus, et nii palju ronida saab :) Eriti meeldib mulle trepi ümbrus, mis on mõnusalt metsistunud ja sammaldunud.

Kõrvemaal kanarbikuotsingutel

Ühel ilusal augustilõpulaupäeval seadsime sammud teele Kõrvemaale Jussi kanarbikuväljadele. Eesmärgiks oli püüda fotokaamerasse imeilusad õitsvad kanarbikuväljad. Oma kurvastuseks pidime tõdema, et olime veidi hiljaks jäänud. Õitsvaid kanarbikke küll leidus, kuid enamasti viludamates kohtades metsa all. Välja peal olid kanarbikud oma õitsemisega lõpusirgele jõudmas ja värvide mäng jäi oodatust tagasihoidlikumaks. Siiski võime matka edukaks lugeda – nägime konna ja sisalikku, kümneid mesilasi kanarbikuõitel maiustamas, põnn sõi pohli ja nautis muidu loodust.

Alumised pildid on Nöxi tehtud, ülemine minu.

Ideid aiakujundajale

Pime sügis on maha tõmmanud ka meie indu blogipidamisel. Siiski vajavad mõned suvised pildid ilmutamist :) Ehk siis – ühel suvisel päikeselisel päeval jalutasime kaema lillefestivali, mis Schnelli tiigi juures üles pandud oli. Ühele tegelasele oli see lausa elu esimene jalutuskäik (mille ta küll totaalselt maha magas). Pildid tegi Nöx ja ilmutas Betty.

See postitus tuleb mitmes jaos. Alustuseks tore idee aiakujundajatele – teistmoodi lillepotid rõdule või terrassile ning kaskedest lehtlasein.