Täna ma õmblesin endale seeliku

Oi kus ma tahtsin sellist pealkirja panna! Kahjuks aga ei mahtunud ma kuidagi ajaraamidesse. Kuigi seelik oli lihtne ja tööd (ja isegi mõtlemist!) vähe, siiski ei suutnud ma seda ühe õhtuga valmis saada. Tegu oli siis lihtsa, kahe satsi ja kummivärvliga põlvini seelikuga. Eelmisel suvel õmblesin sarnase pika seeliku, kuid kandes ilmnes selle suurim miinus – trepist ei saa käia ilma, et ühe käega sabasid ei hoiaks. Nüüd aga oli vaja enne soojade ilmade tulekut sellist õhukest kodust seelikut. Ka selle seeliku õmblesin eelmisel suvel Eesti Naises ilmunud näpunäidete järgi. Seal on hea juhend, kuidas ilma lõiketa ja kiirelt valmis saada.

Ajakulu oli kolm õhtut. Esimesel lõikasin välja. See tegevus ei ole kindlasti võimalik siis kui põnn juures sahmib, seega pidin ära ootama õhtuse uneaja. Tookord eriti rohkem ei jõudnud. Järgmisel õhtul tegin mõned õmblused, kuid midagi tuli vahele. Et seda õhtut siis ei loeks ja kokku läks kaks? :) Eile võtsin end käsile ja hakkasin põnniga koos õmblema. Minu töölaud nägi välja nii:

Ja põnni oma oli umbes selline:

Nimelt ta hullult fännab neid “palle” ehk nööpnõelu ja nende teisaldamist nõelapadjast diivanisse. Õnneks peab ta reeglitest kinni ja nõelu laiali ei loobi :)

Suure sahmimise ja vahepeal kleepsuraamatute ja teab-millega veel tegeledes õnnestus õhtuks siiski enamvähem ühele poole saada. Siiski tervest seelikust pilti veel ei saa, veidi on vaja viimistleda.

Eelarve. Tavaliselt tuleb mul suurem õmblemistuhin peale siis kui olen värskelt kaubanduskeskusi väisanud ja jõudnud järeldusele, et kõik on nii kallis ja ma suudan ju ise ka selllise asja valmis teha. Või et ei ole maitsele vastavat asja. Siin siis test, kas ikka tuleb ise tehes odavam. Kangas: 3,60 (kangadzungli 50% ale ajal soetatud). Kangast jäi üle ka, põnni kleidi jagu julgelt. Kummipaela hinda ei oska lisada, selle sain vanadest varudest. Niit ka varudest. Aga ehk siis kokku 4 euri? :) Oma tööajale ma hinda ei lisaks ses mõttes, et kuna ma hetkel midagi ei teeni, siis saamata jäänud tulu nagu ei ole….

Oakotid pisikestele ja veidi suurematele

Enne jõule valmistasin ühe väikese partii oakotte jõuluvana kotti ja niisama kingituseks. Oakott (i.k. beanbag) on küll tinglik termin, sest täiteks kasutasin kas riisi või herneid. Iga komplekt koosnes kolmest oakotist ja mängude juhendist. Eestis ei ole oakottidega mängimine kuigi levinud, vähemalt kodudes ei ole täheldanud. Lasteadedes ja muusikatundides on aga aegajalt abivahendiks kasutusel küll. USAs on see aga küllaltki levinud lastemäng. Tegemist on ühe vana ja traditsioonilise mänguga, millest tänapäeval on kasutusel palju uusi ja põnevaid variatsioone. Mu meelest on oakotid hea abivahend väikelastele koordinatsiooni harjutamiseks.

Tagasisidet sain, et kui esimesel päeval mängiti kõik mängud juhendi järgi, siis teisel päeval leidsid oakotid rakendust kas nukumajas madratsitena või (ühe poisslapse näitel) otsiti maja pealt kääre, et kindlaks teha, mis seal sees on :) Aga üldiselt ma oleks tänulik kui kingisaajad nüüd mõni aeg hiljem teada annaks, kuidas peale esimese emotsiooni lahtumist on uus mänguasi meeldinud?

 

Tegevusvõimalused oakotiga on laiad. Sellega saab täpsust visata (ämbrisse, ringi sisse vms). Sellega saab tasakaalu harjutada (pea vm kehaosa peale panna ja siis kõndida või hüpata jne). Lisada saab numbreid ja tähti ja siis mänguliselt õppida.

Jippiajeee! ehk diivani uuestisünd vol 2

See on nüüd minu üks värskemaid projekte. Kui suvel andis Nöx meie vanale ja väärikale tigudiivanile uuenduskuuri, siis nüüd oli minu kord. Vana katteriie on küll vabariigiaegne originaal ja enamasti täitsa viisakas ka, kuid siiski on teatud kohad kahjustunud. No ja on ka teised põhjused, miks on hea kui diivanil äravõetav ja pestav katteriie. Näiteks väike laps. Või tema vanemad, kes ka armastavad diivanil head-paremat nosida.

 

  

Riie on mul kapis olnud mitu aastat. Algselt ostsin küll madratsi katte tegemiseks ja seetõttu oli kogus 5m (laius 1,5). Siis oli meil plaan oma külaliste madrats tükkideks lõigata ja sellest kaks volditavat magamisalust teha. Hea on kui on aega lasta mõtetel settida, sest lõpuks jõudsime järeldusele, et see ei ole üldse nii hea mõte kui esialgu tundus. Ja otsustasingi, et sellest kangast teen hoopis diivanikatte. No ja see otsus valmis väääga ammu. Panin endale erinevaid tähtaegasid ja ei jõudnud omadega kuhugi. Ilma lõiketa tundus see nii keeruline. Ja ei olnud head ideed, kuidas seda täpselt teha. Kuressaare Ö Gurmees on aga seal taganurgas üks diivan, millel on kahest osast koosnev kate. Mulle meeldis see mõte. Tundus lihtsam õmmelda ja pesemise mõttes praktiline ka, et pleki puhul ei pea kogu värki pessu viskama. Siiski läks veel aasta või rohkem aega kuni ma julgesin käärid kangasse sisse lüüa. Üldiselt aitab kaasa kui kellegagi asja arutada. Kasvõi oma õmblemisevõhikust mehega :) Nöxi kaasabil sai tehniline plaan paika pandud ja mina ka julgust alustamiseks. Ja edasine osa ei olnudki enam nii raske!

 

Üritasin ka netist – nii eesti- kui inglisekeelsest – mingeid nippe leida, kuid suhteliselt tulutult. Järgmiste katsetajate rõõmuks kirjeldan meie lahendust ja töökäiku.

Kui Nöx suvel diivanit restaureeris ja ma siis sel puhul ramsist vastavat kirjandust laenasin ja ise ka end sel teemal harisin, siis seal oli hea näpunäide ise lõigete tegemiseks. Nimelt on lõikematerjaliks hea kasutada ühekordset laualina, mida saab osta igast supermarketist. See paindub paremini kui paber ja vajadusel saab ka kokku õmmelda. Mina kasutasin ainult nööpnõelu, aga ma olen laisk ka. Ja ei kasutanud lina kogu diivani, vaid ainult sõlmlahenduste jaoks. Sellest tulenevalt tulid mõned detailid lühemad kui vaja ja pidin hiljem neid uue kangatükiga jätkama. Õnneks on need varjatud kohtades :) Kangast jagus ka nibin-nabin. Ideaalis oleks rohkem parem olnud.

Meie kate koosneb kahest tükist. Keerulisemate detailidega oli istmeosa ja käetugesid kattev tükk. Seljatükk on lihtne ristkülik, mille pikemates servades 3+3 paela, mille sidusin seljatoe taga kinni, et kangas paigast ei liiguks. Meil on diivan vastu seina ja ei pea tagant nii ilus olema. Istmeosal kinnitusi ei ole, kangas lihtsalt ulatub seljatoe alla päris pikalt ja paaripäevase testimise tulemusel ei ole sealt välja tulnud. Käetugede osa ulatub ka seljatoe külgede alla ja kinnitub sinna seljatoe raskuse mõjul päris hästi.

Professionaalsele õmblejale ei julge seda näidata, kuid ise olen tööga üpris rahul. Ja mulle niiiii väga meeldib selle kanga muster. Ja mul on hea meel, et lõpuks sain selle kauaseisnud ülesande tehtud! Kui nüüd leiaks sobiva kardinakanga ka! Tahaks heledat, kuna meil loomulikku valgust vähe. Peal võiks olla mingi ilus muster. Kellelgi ei ole kodus midagi sellist vedelemas – nii u 140×2000 ja sellist 2tk? :))

Pildil on üks väike tegelane papat koju ootamas :)

Kuus lepatriinut

Kuus väikest lepatriinut on reas,
neil mustad täpid selja peal…

Need lepatriinud tegin oma väikesele peagi 4-aastasele sugulasele, et oleks lihtsam loendamist harjutada. Igal lepatriinul on seljal erinev arv täppe ühest kuueni. Materjaliks punane vilt, täidiseks lambavill.

Pildi kvaliteet on nagu on, sest unustasin kodus pilte teha ja tuli läbi ajada seebikaga.

Pisineiu esimene “rätsepakostüüm”

Õmblesin põnnile kleidikese – minu esimene isetehtud beebikleit. Linane osa on taaskasutus, kantideks aga kasutasin muhu kollase puuvillast kangast. Tasku oli juba varem olemas, sobitasin selle koha lihtsalt kleidi esitükile :) Kuna mul beebikleidi lõiget olemas ei olnud, siis leiutasin ise miskit, võttes aluseks olemasolevad kleidid. Kuid nagu mul ikka kombeks, siis esialgne kavand erines lõpptulemusest kõvasti. Pika mõttetöö ja sobitamiste tulemusena saigi valmis siis selline armas traksidega kleidike. Viimased pisted tegin paar tundi enne kleidi esitlust…

Igal tüdrukul on vaja…

… oma patja :) Selle padja meisterdasime kolme peale ühe pisipreili sünnipäevaks. Tuleb ära mainida, et lillenööpe nosivad lambanööbid olid padja olulisim osa.

Üks pliks

Mõni aeg tagasi, mitte nii ammu, tuli siia ilma üks plikatirts. Need papud said tehtud just talle. Et oleks kerge käia see elutee :) Ja puhkamiseks lustakas voodipesu.