Tuulekoja siseviimistlus

Nöx on tuulekoja/esiku ehitusega jõudnud siseviimistluseni. Hetkel on seis selline, et seinad-põrand-lagi on praktiliselt valmis, puuduvad laeliistud. Ja siis tuleb veel kapid ehitada. Aga kuna Madiken palus mu instagrami piltide peale lähivõtteid, siis näitan esiku pilte enne päris lõplikku valmimist.

Alustame algusest. Suvest. Sest et oma maja ehitamine ongi selline, et alustad midagi suvel ja lõpetad järgmisel kevadel (ega ma veel ei hõiska, võibolla need kapid tulevad alles jõuludeks). Sest vahepeal selgub, et midagi muud on kiiremini vaja teha. Niisiis oli suvi ja tuulekoda ei pidanud veel õrnalt ka tuult aga põrandaküte tuli ikka panna.

Nii suur või väike see esik mel ongi. Nii u 5m2.

Nüüd on põrand valatud =>

Tuulekoda veel oma nime ära ei teeni, sest seinad tuult ei pea :)

Sisemised seinad katsime OSB plaadiga.

Siin tuli vahepeal erinevatel põhjustel seisak. Sest Nöx liikus edasi rehetubade lõpetamise juurde. Ja teine suur viivitaja oli meie otsustusvõimetus. Nimelt oli vaja ära otsustada esiku siseviimistlus – milline põrandaplaat ja sellest lähtuvalt tapeet ja laudise toon. Ega me ju selle murega aegsasti ei tegelenud vaid ikka siis kui oli aeg plaatima hakata. Siis hakkasime plaate otsima ja “avastasime”, et meie soovitud plaadid tahavad mitut nädalat tarneaega, et lõunamaalt kohale tulla. Tegelikult me ju teame, et kõiki asju laos ei hoita, aga eks see meenub valusalt ikka alles siis kui hetk käes :) Siis tul vahepealne stsenaarium, et las ta siis olla ja võtame mingid plaadid, mis kohapeal. Nöx vedas proua pealinna plaadipoodi ja jõudsime ikka samade plaatide juurde ja ootasime mitu nädalat nende kohalejõudmist :D Vahepeal valisime ka tapeeedi välja (mis oli mul suvel juba poes silma jäänud ja juhuslikult sobis plaatide tonaalsusega) ja tellisime ka selle. Ikka pealinnast. Sest kohapealne valik on…khm… Ja ma ei heida seda kohalikele poodidele ette, sest eks turg dikteerib jne aga hoiatuseks teistele ääremaal ehitajatele, et ega sisustusmaterjalid tuleb ikka Tallinnast osta.

Allpool siis kurikuulsad plaadid Vives Gaudi ja edasimüüjaks Plaadipunkt. Ka meie vannitoa plaadid on samast sarjast. Laudise tooni valisime tapeedi järgi ja sellega olen ma väga rahul. Aga nüüd takkajärgi vaatan, et võibolla oleks pidanud põranda ääreplaadid hoopis liivakarva valima (sama toon keskmise osa mustrist), sest ääreroheline pole päris sama, mis seinad. Samas see ei hakka väga häirima, sest enamus ääri jääb nagunii kappide alla.

Esiku uks ja aknad on Aru Grupist. Retropistikud on Espakist. Kunagi olid ajad kui ma arvasin, et meie eelarve ei võimalda meile retropistikuid, sest nende hinnaklass jäi nii 80 euro kanti, siis mingi hetk avastas Nöx, et sarnased on tavalise pistiku hinnaklassis täitsa olemas. Ja ma olen ülirahul :) Meil on sama sarja pistikuid ja lüliteid kogu maja täis ja ma üldse ei kujuta ette vana maja teistsuguste (st kandiliste) pistikutega.

Tapeet on Heathland Moss. Siin tasub hinda jälgida, sest enamuses kohtades ta on 2x kallim kui lingitud variant.

Laudisega seinte puhul on minu jaoks kõige enam silma rõõmustavamad just igasugused üleminekud, mis on liistuga vormistatud. Ma hiljem panen ühe liistuta ülemineku pildi ka ja siis sa näed, kuidas see ei tekita üldse sama emotsiooni, mis näiteks see nurk siin all. Loomulikult on see nurkade ja üleminekute tegemine kõige suurem peavalu üldse… Ja seepärast on mul eriti suur heameel, et Nöx on viitsinud siin isegi mingi erikujulise jubina välja saagida, et seda üleminekut vormistada.

Siin näide, kuidas ühendada laudist, aknalauda ja aknapalet.

Toonid erinevas valguses :) Aknad on meil taani tüüpi ja alt avanevad, mis on minu jaoks uudne ja harjumatu variant ja seetõttu eriti huvitav.

Palkseina ja laudise liitumiskoht. Tõenäoliselt jääb see kapi sisse.

Laudis kohtub põrandaga. Vuugitäite toon oli meil teine suur küsimärk. Googeldasime Vives 1900 seeria plaate ja tõdesime, et enamusel on tumedate ääreplaatide vahel hele vuugitäide ja see ei häirinud silma. Nii siis jäi.

Veel üks võte aknapalede vormistusest. Jep, ma ei ole siin veel koristanud…

Näide liistuta üleminekust. Ilma laudiseta ongi nii ok, aga laudis+liist kombinatsioon annab niiiiii palju juurde!

Palksein kohtub tapeediga. Ka see nurk jääb ilmselt kapi sisse.

Advertisements

2017.a kokkuvõte

Olen igal aastavahetusel teinud meie majaehitusest vahekokkuvõtte ja nüüd kripeldab pikemat aega, et viimane ikka tegemata.

Maja rindel võib edusammud jagada kaheks – rehetubade valmimine ja maja soojustamine. Alustame soojustamisest – aastaga sai majale ring peale tehtud ja nüüd on soojustatud nii vundament kui seinad. Maja sai uue laudise, mis praegu “kuivab” ja ootab järgmist suve, et värvi alla saada. Soojustamise käigus vahetasime ka aknad ja ehitasime tuulekoja.

Ääremärkus – kõikidest tehtud töödest saad detailsemalt lugeda kui kerid siin postitusi allapoole.

Maja enne.

Ja nüüd

Toas võttis Nöx väga tõsiselt meie ühist otsust mitte enne võtta uusi tube kasutusele kui liistud ka pandud on. Kuna kõverasse seina on liiste keeruline panna, siis võttis sellele lahenduse otsimine omajagu aega, kuid nüüd võime uhkusega tõdeda, et lahendus sai hea ja vähemalt üks tubadest on aktiivselt kasutuses. Teine tuba oli seni värvikambri aseaine, kuid nüüd kui lastetoa kapid on värvitud, hakkame vaikselt ka sinna kolima.

Aegade alguses oli rehealune umbes selline:

Aasta alguses oli rehetubade seis umbes selline:

Täna on lastetuba umbes selline:

No tegelikult ei ole viimase pildi vaade ka enam nii avar, sest sinna seina on tekkinud veel kaks kappi, aga neist kirjutan nõksa hiljem kui kappide käepidemed ka olemas. Vihje – tarbijate tungival nõudmisel on need osaliselt roosad. Ja osaliselt punased. Sest kasutajaid mitu. No ja kui juba, siis äkki mõned muud värvid ka. Sest ega me ei tee ju oma elu lihtsaks ja küsime lastelt ka nende arvamust. Isegi kui see on roosa :D

“Enne” pilt ka sellest toast, mis vahepeal saab meie magamistoaks ja kõige lõpuks ühe lapse toaks:

Ja pilt pärast:

See sein on päriselt ka samas seisus, sest me ei ole veel jõudnud teisi kappe siia tuppa kolida. Aga kola on praegu rohkem kui siin pildil :P

Õues on ka mõned suured tööd ära tehtud. Sõprade suure abiga valmis jupp kiviaeda:

Ja teiste sõprade abiga tegime algust kuuritühjendusega, et sinna edaspidi laste mängumaja ehitada:

Küttehooaeg on ka nende virnade vähenemisele kaasa aidanud ja kui nüüd veel üks hoogtööpäev teha, siis ehk saamegi kevadeks kuuri tühjaks, et siis ehitamisega peale hakata.

Saime lipuvarda püsti:

Mis teoksil?

Nöx tegeleb praegu eeskoja siseviimistlusega. Seni see seisis, sest alguses me ei suutnud ära otsustada, millist põrandat me tahame ja nüüd ei suutnud ära oodata, millal tellitud plaadid kohale jõuavad. Nüüd on plaadid kohal ja teised otsustamise dilemmad. No et kas tuleb tasandussegu või ei :D

Mina, mina… tegelen aiandusega :D Otsustasin proovida talikülvi ja nüüd vähehaaval panen seemneid vetsupaberi rullidesse ja joogiveekanistritest genereeritud minikonteineritesse. Ja selle tempo sõltub tugevasti sellest kui tihti mu sõbrad ja tuttavad vetsus käivad ja rullisüdamikke toodavad…

Kui esik saab valmis ja oleme oma kola vanadest eluruumidest rehealla ringi vedanud, siis järgmine samm on LAMMUTAMINE ja hiljem taas ehitamine… Kevadel ja suvel tuleb  tugevamatel veel kiviaeda ehitada ja nõrgematel lihtsalt aeda kõpitseda, sest kuhugi on ju vaja need konteineritäied taimebeebisid kunagi istutada.

Varasemad aastakokkuvõtted ma koondasin linkidena siia => REMONT.

Rehetubade lõppviimistlus

Peale välitööde lõppu asus Nöx rehetubade viimistlust lõpetama, et saaksime lõpuks ometi oma uutesse tubadesse sisse kolida. Meil oli kokkulepe, et enne sisse ei koli kui liistud ka pandud. Nüüd siiski tegime asjaolude muutumise tõttu väikese möönduse ja vundamendipealse laua tegemine jääb hilisemasse perioodi. Igal juhul praeguse seisuga on tuba valmis ja Nöxil juba uus tähtis töö käsil – NARI ehitamine! See on see väga oodatud asi, mille pärast lapsed on kannatlikud olnud ja leppinud faktiga, et täna õhtul isa ei mängigi nendega lauamänge, sest äkki varsti siis saavad ikka päris oma nari. No ja seal saab ronida.

Kõige suuremat peavalu valmistas meile põrandaliistu panek. Vundamendiäärne põranda serv lainetab ja sinna tavalist liistu panna ei saa. Köit ei taha. Kaalusime nii ja naa, kuni otsustasime lõpuks julmalt täis pahteldada. Väike hirm on, et äkki kuivab väga lõhki aga midagi targemat ka teha ei osanud. Kõige esimeseks kihiks panime tavalise akrüülsilikooni.

Silikon oli lihtsalt täitmiseks, sest mõnes kohas olid augud päris suured ja seda kõike pahteldada poleks jõudnud.

Peale tuli puidupahtel. See topsik siin on väiksem, see anti mulle lihtsalt poodi näidiseks kaasa :) Vaja läks oluliselt rohkem.

Ja lõpptulemus. Sirgete seinte ääres on ikka klassikaline puidust põrandaliist.

Mõned tubade pildid ka enne kui kola täis paneme. Liblikatuba saab esialgu lastele. Laesolevad lühtrid on tädi Terese pärandus, hetkel lihtsalt kuplid puudu.

Tirtsul  oli pildistamise ajal luukerede vastu suur huvi, sellest ka plakat ukse peal :)

Kõrvaltoa nime osas ei ole me veel lõplikule otsusele jõudnud. Mõtlesin, et võiks analoogselt liblikatoale (mis loomulikult sai nime tapeedi järgi), võiks seda tuba ka kuidagi putukatega seoses kutsuda. Sitikatuba? Põrnikatuba? Satikatuba? Mis sulle parem tundub?

Tapeedi järgi ei saa nime panna, sest see oleks igaaaav. Aga muidu on tapeet ilus, onju.

Mälestus lauda ajast.

See tuba jääb esialgu meile, vanematele. Hiljem kui maja teine pool renoveeritud, jääb ka see lastele.

Narivoodiga oli (ja veel  on) omaette saaga. Nimelt standardlahendust oli väga raske meile sobitada, sest eenduv vundament teeb raskeks nende seinte äärde misiganes mööblieseme paigutamise. Kammisime küll veebi läbi aga jõudsime ikka ringiga sinna tagasi, et peab ise tegema. See on tänaõhtune seis, sai just püsti. Põhjalauad ja redel on veel puudu. Kuna Tirtsu voodi on meil “uus” ja korralik, st ajastutruult hiiglama vana aga korda tehtud, siis ei soovinud nari jaoks kahte madratsit ostma hakata. Samuti mõtlesime sellele ajale kui lapsed eraldi tubadesse lähevad, siis ei ole kahe voodiga nari enam vaja, samas on hea kui kõrge voodi abil saab põrandapinda juurde.

Praegu ei ole voodi veel seina külge kinnitatud, aga ka see tuleb kindlasti ära teha. Muidu ehk nagunii, aga senine kogemus on näidanud, et siin toas turnitakse igal pool, ka vundamendi ääre peal (ehk siis tõenäoline teekond üle voodi otsa vundamendi peale). Ronimiseksperdist Pisipiigale peaks see takistusrada meelepärane olema.

Voodi on männilaudadest, leelisega valgeks pleegitatud ja siis valge õliga veel üle tehtud. 1 kiht leelist, 2 kihti õli. Kui sa nüüd hoolega järgmist pilti vaatad, siis näed, et sealne vertikaalne detail on teistest kollasem. See on seepärast, et see tükk on ainult õlitatud, ilma leelisetöötluseta.

Kõrvaltoas on ka ühtteist toimumas. Selle pildiga tervitame E-d ja K-d! ;) Väga ilus kapp on, ainult proua peab nüüd oma garderoobi koomale tõmbama :D Aga puidumuster kompenseerib selle.

Maja soojustamine vol 3

26. oktoobri seisuga sai majale laudisega ring peale tehtud. Sein jääb talveks nii, et veidi kuivaks ja suvel värvime ning paneme vahekohtadele peenema laua katteks peale.

Üks ebameeldiv seik oli ka. Nimelt jäi laudise panek väga vihmasesse aega ja vihm peksis värskelt immutusvedelikuga töödeldud vundamendi kattelaudadelt immutusvedeliku valge krohvi peale, mis jättis koledad jäljed.

Välitöödest on kevadel veel vaja vundamendi ümbrus korrastada, sinna plaanime looduslikest kividest parketi panna. Praegu aga on maja ümbrus korralikult mühklik ja mudane. Hea, et nii vara pimedaks läheb ja seda plöga igapäevaselt ei näe :D

Maja soojustamine vol 2 / tuulekoja ehitus

Aeg on taas üks remondikokkuvõte teha. Viimane postitus lõppes seal, kus majal oli värskelt tselluvill ja tuuletõke peale saanud. Järgmise asjana võttis Nöx ette vundamendi krohvimise Mira 5300 Netfix seguga.

Peale tuli Caparoli viimistluskrohv, mille pärast isegi mind poodi veeti, et nüüd õiget viimistlust välja valida. Õnneks mingit vaidlust ei tekkinud, mõlemad kaldusime sama toote poole :) Selle segu kulu oli raske arvestada, sest pakendil mingit soovitust ei olnud ja esialgu tunduski, et sai teist liiga palju, kuid kokkuvõttes jäi 1 kott üle.

Alguses läks mögla peale liibiga (palun väga uudissõna mulle, võibolla sulle ka siis :))

Pärast ilutõmbed laia pintsliga. Mul on sellest pintslist üks iluvõte koos oma aiakinnastega tehtud, nii et jahh :D

Kusjuures pildil need suured keermega konksud on Ikea kiige jaoks, mis on meil kodus nüüd üks suur hitt. Pisipiiga põhimõtteliselt elab selle otsas. Vahepeal vaatab pool minutit multikat, siis läheb teeb teises toas paar trikki (soovitavalt kohalekutsutud publikuga) ja siis naaseb järgmiseks minutiks multika ette (ikka endiselt pea teisel pool maja), et jälle minutikese multikat vaadata. Tundub, et lastetoast on meil võimla saanud ja mingit mööblit peale voodi me sinna planeerida ei saa. Narivoodi on suur unistus, mille nimel seda remonti ära kannatatakse :D (ilmselt mängib oma rolli siin järjekordne ronimisatraktsuioon).

Nii, aga siin pilt krohvitud vundamendist peale pintsliga ilutõmmetest. Võib öelda, et oleme rahul.

Huvitaval kombel on peale vundamenditöid meie maja vallutanud tuhatjalgsed (pilti ei järgne). Kuna siin-seal on ka korralikud “õhutusavad” seintes, siis peale selle, et neile meeldib ilusal valgel vundamendil peesitada on nad hakanud ka tuppa tungima. Nii et hetkel võib meil pea igal õhtul vast 2-3 tuhatjalgset galeriitoa põrandal uitamas näha. Elame loodusega koos, eksole.

Jõudsalt edeneb ka esiku ehk tuulekoja ehitus. Nüüdseks on aknad-uks ees.

Ja isegi jupike laudist!

Uks ja aknad endiselt Aru Grupist. Seekord tellisime Tea soovitusel taani tüüpi välja avanevad aknad. Ma olen neisse alati skeptiliselt suhtunud, isegi siis kui ise neid veel müüsin, sest on mu jaoks lihtsalt nii hoomamatud ja arusaamatud. Aga eks nüüd on viimane aeg järgi proovida :) Taani tüüpi akende kasuks otsustasime nende saledama profiili tõttu, sest tahtsime, et tuulekoja aknad veidi õrnemad ja pitsilisemad välja paistaks. Seepärast kaalusime pikalt, kas üldse aknad avanevaks teha, sest kinnise akna puidu osa oleks veel väiksem ja aken oleks siis õhulisem. Aga omavahel ja konsultandiga arutades jõudsime ikka otsusele, et esikut peab saama aknast õhutada, sest oleks ju imelik ust õhutamiseks lahti jätta. Maal küll, aga eks siin võib ka igasugu olevusi ära eksida :D

Klaasijaotus on seekord pealeliimitud petekatega, mitte prossiraamiga, nagu teistel akendel. Siia ka prossiraami pilt:

Enne kui aknaid tellima hakkasin, saatsin Teale meie visiooni:

Mille peale Tea saatis meile neli versiooni vastu :) Tema pakutud ukse lahendus oli palju ilusam ja nii ta käiku läkski! Omajagu arutamist nõudis ka see, kuidas klaasijoon jooksma panna (uks vs aknad). Siin oli kohe hea saada kogenud inimese nõuannet. Ukse klaasiavale tegime rombi just seepärast, et siis ta eristub akendest ja ei torka ilma kui tema klaasiava on teistsugune (lisaks oli romb äge ka).

Maja soojustamine vol 1

Eile käisid meil soojusvilla mehed majale soojustust peale pritsimas. Jõudsid umbes poole peale ja nädala pärast tulevad uuesti, sest vertikaalis töö pidavat nii raske olema, et nad hea meelega jätaks kergema töö päevad vahele.

Soojustusmaterjaliks valis Nöx tselluvilla, millel on liimaine sees ja see siis pritsitakse karkassi vahele. Tselluvill on sisuliselt vanad ajalehed. Soojustuse paksus oleneb kohast ja kui viltu palk all oli. Peamiselt 11 – 13 cm, kõige õhem 7. Kõige paksem tuleb otsasein ca 20 cm. Roovituse samm 60cm. Tuuletõkke plaat on kõige tavalisem roheline 12mm. Peale tuleb voodrilaud.

Enne tööde algust oli vaja räästa alla teha tuule suunaja, et kogu soojustus katuse alla ei lendaks. Selle eest sai Nöx tselluvilla meestelt 2 plusspunkti :D

 

Töömehed soovitasid aknad enne kilega kinni katta, siis ei pea raame sellest möglast puhastama hakkama (ikkagi liim ju). Lastel oli kottpimedas toas põnevust palju :)

Tselluvilla paigaldus käib nii, et üks mees pritsib torust seda segu karkassi vahele ja teine siis silub ja tasandab ära.

Ja asjapulk tuuletõkke paigaldaja on ise ka pildile jäänud :)

Päris sünge ja pime tundub maja praegu. Õnneks nüüdseks on pooltel akendel kiled eest ja näeme ka päevavalgust aga maja ennast on ikka kummaline nii tumedana vaadata.

Meil on uued aknad!

Kes on käinud, selle jaoks veidi vana uudis, aga kuna ma blogima pole jõudnud, siis paneme märgi maha – nüüd on kogu majal uued aknad. Me tellisime need tegelikult juba eelmisel aastal Aru Grupist ära, kuid ette said alles nüüd. Nädalakese jagu tuulisemat ja tolmusemat õhku toas ja ees nad olidki.

IMG_20170720_172058582_HDR_v

Vaade köögist, on ju ilus lühter! :)

IMG_20170725_151229921_v

Siin on näha, mis juhtus köögiseina krohviga kui vana aken eest ära kangutati. See oli muidugi ootuspärane ja olime sellega arvestanud. Huvitaval ja õnnelikul kombel mujal krohv pragunenud ei ole.

IMG_20170725_222932093_v

Köögiakna toapoolne külg. Nöxi pani imestama, et palgid pole varatud (pole nii, et alumisel küljel kaar ja ülemisel muhk, et paremini kokku istuks). Magamistoa ja garderoobi sein samas jälle  oli… Samuti puudus aknaavadel tenderpost. Kõikidel.

IMG_20170729_125409519_HDR_v

Praegu on aknad väljapoole tõstetud, peale soojustuse panekut loodetavasti näeb kogu asi loogilisem (ja ilusam) välja :)

IMG_20170729_125431522_HDR_v

IMG_20170729_125532481_HDR_v

Ettevalmistused soojustuse panekuks:

IMG_20170729_125559445_HDR_v

Elutoa aknaava on päris põnev – sein on totaalselt viltu!

IMG_20170729_125751233_HDR_v

Ja tadaa – meie tuulekoda! Nüüdseks on katus ka peal aga praegu on liiga pime, et pilti teha ja varem ma ei taibanud :) Majas on tugevalt tunda tõrva lõhna, sest iga päev Nöx tõrvab miskit. Tuulekoja tõrva lõhn on haihtunud aga täna on juba mõne teise detaili lõhnad toas…

IMG_20170717_170121207_v