Kui me maja ostsime, siis seisis sauna lähedal aia ääres üks vana roostetanud ratas. Nöxil läksid selle peale muidugi silmad põlema, kuid midagi tarka me seni sellega peale hakata ei osanud. Kuni suvel küpses mõte ja nii ta sügise hakuks teoks saigi – lillealus. Kuigi ma lubasin endale, et mina ju ometi ei hakka ostma üheaastaseid taimi amplite-pottide-kastide jaoks, siis siin ma nüüd olen koti-ja kastitäie Bauhofi taimedega. Valik ei olnud seal muidugi kiita, tuli siis selline.
Väike mure oli kastmisega, kuid kuskilt hakkas silma, et on olemas graanulid, mida saab mulla sisse puistada ja mis imevad enda sisse vett. Igatahes praegu tunduvad nad toimivat, sest iga päev me ratast kastmas küll ei käi. Kuivade suvekuudega ei ole me seda veel testinud.
Ratta paigutasime sissesõidu lähedale külalisi tervitama. Päris tore on :)
Seda kiviosa on plaanis veel veidi kujundada, ei jää selliseks ristkülikuks. Ja mingi pinnakattetaime panin ka sinna kasvama. Näis, kas saab jalad alla.
Ja veel üks asi ... 