Vana rändur

Kui me maja ostsime, siis seisis sauna lähedal aia ääres üks vana roostetanud ratas. Nöxil läksid selle peale muidugi silmad põlema, kuid midagi tarka me seni sellega peale hakata ei osanud. Kuni suvel küpses mõte ja nii ta sügise hakuks teoks saigi – lillealus. Kuigi ma lubasin endale, et mina ju ometi ei hakka ostma üheaastaseid taimi amplite-pottide-kastide jaoks, siis siin ma nüüd olen koti-ja kastitäie Bauhofi taimedega. Valik ei olnud seal muidugi kiita, tuli siis selline.

Väike mure oli kastmisega, kuid kuskilt hakkas silma, et on olemas graanulid, mida saab mulla sisse puistada ja mis imevad enda sisse vett. Igatahes praegu tunduvad nad toimivat, sest iga päev me ratast kastmas küll ei käi. Kuivade suvekuudega ei ole me seda veel testinud.

aug_005

Ratta paigutasime sissesõidu lähedale külalisi tervitama. Päris tore on :)

Seda kiviosa on plaanis veel veidi kujundada, ei jää selliseks ristkülikuks. Ja mingi pinnakattetaime panin ka sinna kasvama. Näis, kas saab jalad alla.

Advertisements

Oh kiigepuu ehk kuidas kiike ehitada

Möödunud nädalavahetus oli päris tulemusrikas – nüüd on meie pere lastel oma kiik. Tirts käis juba mõnda aega ringi ja tellis endale kiike, näidates näppude peal, et vaja kahte kiike. Nii siis saigi. Esialgu on üks beebikiik, mille vahetame ringi kui Pisipiiga suurem on.

Lühidalt.

Autor: Nöx

Materjal: saared oma võsast. Otste immutamise asemel ta hoopis põletas neid lõkkes, et kauem vastu peaks. Vasakpoolne kiigelaud on isetehtud, beebikiik on pärandus sõbrannalt.

15mai_056

15mai_057

15mai_058

15mai_054

15mai_055

15mai_061

15mai_053

15mai_059

15mai_060