Peale välitööde lõppu asus Nöx rehetubade viimistlust lõpetama, et saaksime lõpuks ometi oma uutesse tubadesse sisse kolida. Meil oli kokkulepe, et enne sisse ei koli kui liistud ka pandud. Nüüd siiski tegime asjaolude muutumise tõttu väikese möönduse ja vundamendipealse laua tegemine jääb hilisemasse perioodi. Igal juhul praeguse seisuga on tuba valmis ja Nöxil juba uus tähtis töö käsil – NARI ehitamine! See on see väga oodatud asi, mille pärast lapsed on kannatlikud olnud ja leppinud faktiga, et täna õhtul isa ei mängigi nendega lauamänge, sest äkki varsti siis saavad ikka päris oma nari. No ja seal saab ronida.
Kõige suuremat peavalu valmistas meile põrandaliistu panek. Vundamendiäärne põranda serv lainetab ja sinna tavalist liistu panna ei saa. Köit ei taha. Kaalusime nii ja naa, kuni otsustasime lõpuks julmalt täis pahteldada. Väike hirm on, et äkki kuivab väga lõhki aga midagi targemat ka teha ei osanud. Kõige esimeseks kihiks panime tavalise akrüülsilikooni.
Silikon oli lihtsalt täitmiseks, sest mõnes kohas olid augud päris suured ja seda kõike pahteldada poleks jõudnud.
Peale tuli puidupahtel. See topsik siin on väiksem, see anti mulle lihtsalt poodi näidiseks kaasa :) Vaja läks oluliselt rohkem.
Ja lõpptulemus. Sirgete seinte ääres on ikka klassikaline puidust põrandaliist.
Mõned tubade pildid ka enne kui kola täis paneme. Liblikatuba saab esialgu lastele. Laesolevad lühtrid on tädi Terese pärandus, hetkel lihtsalt kuplid puudu.
Tirtsul oli pildistamise ajal luukerede vastu suur huvi, sellest ka plakat ukse peal :)
Kõrvaltoa nime osas ei ole me veel lõplikule otsusele jõudnud. Mõtlesin, et võiks analoogselt liblikatoale (mis loomulikult sai nime tapeedi järgi), võiks seda tuba ka kuidagi putukatega seoses kutsuda. Sitikatuba? Põrnikatuba? Satikatuba? Mis sulle parem tundub?
Tapeedi järgi ei saa nime panna, sest see oleks igaaaav. Aga muidu on tapeet ilus, onju.
Mälestus lauda ajast.
See tuba jääb esialgu meile, vanematele. Hiljem kui maja teine pool renoveeritud, jääb ka see lastele.
Narivoodiga oli (ja veel on) omaette saaga. Nimelt standardlahendust oli väga raske meile sobitada, sest eenduv vundament teeb raskeks nende seinte äärde misiganes mööblieseme paigutamise. Kammisime küll veebi läbi aga jõudsime ikka ringiga sinna tagasi, et peab ise tegema. See on tänaõhtune seis, sai just püsti. Põhjalauad ja redel on veel puudu. Kuna Tirtsu voodi on meil “uus” ja korralik, st ajastutruult hiiglama vana aga korda tehtud, siis ei soovinud nari jaoks kahte madratsit ostma hakata. Samuti mõtlesime sellele ajale kui lapsed eraldi tubadesse lähevad, siis ei ole kahe voodiga nari enam vaja, samas on hea kui kõrge voodi abil saab põrandapinda juurde.
Praegu ei ole voodi veel seina külge kinnitatud, aga ka see tuleb kindlasti ära teha. Muidu ehk nagunii, aga senine kogemus on näidanud, et siin toas turnitakse igal pool, ka vundamendi ääre peal (ehk siis tõenäoline teekond üle voodi otsa vundamendi peale). Ronimiseksperdist Pisipiigale peaks see takistusrada meelepärane olema.
Voodi on männilaudadest, leelisega valgeks pleegitatud ja siis valge õliga veel üle tehtud. 1 kiht leelist, 2 kihti õli. Kui sa nüüd hoolega järgmist pilti vaatad, siis näed, et sealne vertikaalne detail on teistest kollasem. See on seepärast, et see tükk on ainult õlitatud, ilma leelisetöötluseta.
Kõrvaltoas on ka ühtteist toimumas. Selle pildiga tervitame E-d ja K-d! ;) Väga ilus kapp on, ainult proua peab nüüd oma garderoobi koomale tõmbama :D Aga puidumuster kompenseerib selle.