Kuidas vill lakke saada ehk tee ise villapuhur

Sellest on juba kirjutatud kui keeruline ja pikk protsess oli rehetoa lagede tegemine ja kui tüütu oli villa lae vahele saamine. Aga laseks veidi valgust tehnilise poole peale ehk kuidas ikkagi vill lakke sai.

Tselluvill teatavasti tuleb suurtes tihedaks pressitud pakkides. Paigaldamiseks on vaja see lahti lõhkuda ja õhuliseks kloppida. Selleks on olemas võimsad ja kallid puhurid, või alternatiivina saab ka vispliga lahti kloppida. Minu jaoks kumbki ei olnud eriti sobilik. Esimesel juhul oleks pidanud iga paari päeva tagant mehe tellima, kes 10 minutiga pluristaks järgmise valminud lae vahe täis. Teine variant on lihtsalt tüütu. Lased vannis vispliga villa kohevaks ja tõstad peoga lae peale. Teist variant katsetasin vannitoa lae tegemisel. Tõsiselt tüütu oli.

Niisiis oli vaja mingi masin välja mõelda. Esmalt katsetasin väikese ventilaatoriga. Nõrgaks jäi. Aga suured olid samas liialt kallid. Õnneks tuli google ja ehitusfoorum appi, kus räägiti lehepuhuri kasutamisest villa puistamiseks. Selline lehepuhur siis, millel on ka imemisfunktsioon. Tõmbab lehed sisse, purustab ära ja pluristab sodi kotti. Õnneks on elektrilised mudelid suht mõistliku hinnaga ka: mõnikümmend eurot.

DIY VillapuhurSeega plaan olemas, läksin poodi puhurit otsima. Loomulikult suvisel ajal kohalikus kaubandusvõrgus sellist asja ei olnud. Õnneks oldi suure raha eest nõus mandrilt üks spetsiaalselt kohale tellima.

Plaan oli siis järgmine: puhuriga imeb vannist tselluvilla sisse, see peenestab ja klopib selle õhuliseks. Kogumiskoti asemele aga panen kohvreeritud vent toru. Hea kerge ja painduv ja saab lihtsalt juga suunata. Esimene probleem avaldus kohe masina kätte saamisel. Koti kinnitus, ehk see koht kuhu ümar toru pidi kinnituma, oli kandiline. Käärid ja teip lahendasid selle probleemi.

Sellega oli villapuhur versioon 1.0 valmis. Katse tulemus näitas, et asi tõesti toimib. Imes villa tükke jõudsalt sisse, hekseldas peeneks ja kloppis kenasti õhuliseks. Probleem oli ainult liialt suures võimsuses, mis puhus lae vahelt kõik sealse villa kenasti välja. Veidi lahendas probleemi päästikuga mängimine, aga sedasi oli jõudlus kehv ja aeg-ajalt puhus ikkagi liialt kõvasti.

Villapuhur 2.0 Villapuhur ver 2.0sai valgusti timmerist ja pistikupeast täienduse võimsuse vähendamiseks. Timmerist sai voolu nõrgemaks keerata, millega puhuri võimsus samuti vähenes. Nüüd sai võimust täpselt nii timmida, et ikka jaksas villa imeda ja hekseldada, kuid enam ei puhunud kõike paigaldatud villa lae vahelt kohe välja tagasi. Algul kartsin, et timmer äkki kuumeneb üle. Oli see ju mõeldud max 600W jaoks, puhur oli 2.5KW. Aga ei olnud probleemi, isegi soojaks ei läinud. Nüüd oli juba täitsa kasutatav tööriist valmis, millega saigi suurem osa tööst tehtud.

Versioon 2.1 sai tillukese täienduse. Timmeri peale tõmbasin joone, kus ümbruses oli kõige parem tõmbe ja puhumise suhe.

Lõpu poole sai veel veidi täiustatud puhumistoru. Kohvreeritud toru on teadu poolest päris pehme ja eriti ots läks kergelt mõlki. Lae vahe oli tublisti kitsam kui 100 mm toru. Mis põhjustas omajagu ummistusi ja toru purunemist.

Versioon 3.0 jaoks sai puhumistoru otsa lisatud kanalisatsioonitoru. Kõva toruga sai villa juga palju lihtsamini juhtida ja ummistusi oli ka vähem.

Kokkuvõtteks sai sellise masinaga päris lihtsalt villa paigaldada. Oli isegi täitsa teostatav üksinda. Kuigi abilisega oleks kindlasti parem olnud. Üks juhib imemistoru, teine paigaldustoru.

Lõpptulemus

Lõpptulemus

 

Vajalikud materjalid:

1 lehepuhur, imemisfunktsiooniga
1 valgustuse timmer
1 pistikupesa
1 pikendusjuhe
2-3 kohvreeritud vent toru (mul d 100mm ja L 3m). Mitu lihtsalt selle pärast, et see toru kipub kergelt katiki minema.
Teipi
Kanalisatsiooni toru juppe ja üleminekuid

Kalad on sabadega ehk rehetoa parketilugu

rehetuba_058_vLugu algas sellega, et osta.ee-s müüs üks tegelane parketti. Ehtsat nõukaaegset tammeparketti. Läks pingeliseks pakkumiseks, mitu korda arvutasime-arutasime, et kas ikka pakume edasi või ületab juba uue parketi hinda. Kogu ports läks maksma ca 1000 eur + äratoomine (75m2, st ca 13 eur m2+transport). Uhh, see pinge oksjonite lõpuminutitel on karm! :) Aga nüüd oleme õnnelikud parketiomanikud ja üks omanik on suutnud sellega ka miskit asjalikku ette võtta. Allpool mõned pildid meie värsketest rehetoa põrandatest. Parkett sai nibin-nabin enne jõulupühi maha, et saaksime seal pühadeaegseid külalisi majutada. Galeriitoa põranda jõudis Nöx ka õlitada, kuid teiste tubade lihvimine ja õlitamine jäi jõulupühadejärgsesse aega, kuid just parajalt enne aastavahetuse külaliste saabumist.

rehetuba_059_v

Parketi paigutuse osas oli mel ka pisikene arutelu. Nu umbes nii, et Nöx küsis, kas kalasaba või tavaline ja ma vastasin, et tavaline, et kalasaba on liiga keeruline. Ja siis Nöx küsis ikka igaks juhuks uuesti ja ma ütlesin, et jah kalasaba on äge, aga sina pead ju selle maha nikerdama ja otsusta ise :D Minu jutt oli siis nii veenev, et ilma kalasabata me elada ei saa ja nii ta otsustas parketi kalasabasse laduda. Alguses oli optimistlik ja pärast kirus, sest esialgne tähtaeg kõik jõuluks valmis saada haihtus suht ruttu.

rehetuba_060_v

Päris enne seda oli palju pikem arutelu teemal, kas põrandakütte peale on mõistlik täispuidust parketti panna. Pidavat hakkama mängima. Loomulikult tekkis see küsimus meil peale parketi ostu. Ehk siis hunnik oli garaažis ja me siis mõistatasime, et kas saame seda üldse kusagil oma majas kasutada :D Konsulteerisime nii ja naa ja lõpuks otsustasime riskida ja see ikka maha panna. Mu töökaaslase ehitusinsenerist isa arvas, et kui parkett varakult tuppa kuivama tuua, et niiskus on alla 10, ideaalselt 8%, siis peaks sobima.  Nöx ostis siis pidulikult niiskusemõõtja.

rehetuba_061_v

rehetuba_065_v

Siin ka pildid seinaäärtest, mille tegemine oli eriline nikerdamine. Järgmine nikerdamine on välja mõelda, kuidas siia kõverate seinte juurde liist panna.

rehetuba_070_v

rehetuba_071_v

Ja siin kolm erinevat ukseava. Üks on sujuva üleminekuga, teised katkestusega.

rehetuba_072_v

rehetuba_074_v

Ahjaa, lükandukse juures on neljas ukseava.

rehetuba_075_v

Mulle nüüd meenus, et  ka kööki viib üks uks, seega on meil galeriitoas 5 ukseava.

Põrand on praeguse seisuga 1x lihvitud ja õlitatud Osmo õlivahaga.

messenger_6217400379279695538_14823437642714445_v

Parketiliim

dsc_0217_v

Ja vuugitäide / pahtel, mida meil siin kohapeal ei müüda ja vaja pealinnast vedada. Selliste asjadega on alati see häda, et ega ju ei tea ette, kas olemasolevast totsikust jagub. Ja loomulikult meil ei jagunud ja hirmsasti oli vaja ikka aastavahetuseks need viimased lipid ka ära liimida. Nii siis saatsime vaese õemehe pealinnas mingit tundmatut potsikut meile otsima.

dsc_0267_v

dsc_0266_v

Lihvimismasinatega oli ka paras saaga, mul juba kadus järg ära, mitu korda Nöx neid renti tagasi viis, sest ikka üks või teine tõrkus koostööst. Esialgu ta tegi sellistega, millel oli tolmukoguja kaasas ja ei põhjustanud ülejäänud elamises suuremat segadust. Viimase laksu aga tegi tolmutajaga. Juhhuu! Just enne külaliste saabumist :) Tere tulemast remondimaailma, eks. (Õnneks ta oli tubli ja koristas suurema segaduse ära selleks ajaks kui me lastega maapaost naasesime).

Lumine aed

Panen siia Riina rõõmuks mõned pildid mu selleaastastest aiauustulnukatest – kõrrelistest. Nad on veel väga  nirud, kuid sain kinnitust, et talvises aias tõelised pilgupüüdjad. Ikka istud toas istudes selle ühe kõrretuti välja ja vaatad selle tuules õõtsumist. Ootan huviga kui palju võimsust nad järgmisel aastal juurde võtavad. Igal juhul tahaks neid rohkematesse kohtadesse istutada, sest talvel on nad tõesti imeilusad.

Hiina siidpööris:

nov_aed_012_v

nov_aed_014_v

Jõhv-stepirohi:

nov_aed_016_v

Veel siidpöörist:

nov_aed_017_v

nov_aed_018_v

Kahjuks on taust veel kehvake. Loodetavasti saame selle võrkaia ka lähiaastatel välja vahetatud.

nov_aed_019_v

Ja üks talvine hortensia ka.

nov_aed_015_v

Rehetoa tööjärg – ikka see lubikrohv ja veidi parketijuttu ka

Praeguse seisuga on rehetoa vundament ilusti kaks korda krohvitud. Võttis omajagu aega, sest kuivamisaeg on pikk.

nov_remont_030_v

See aparaat seal aitas vundamendi osa ühekõrguseks ajada, sest plaanime sinna laua peale panna. Otsustasime laua kasuks, sest ilma lauata variandi puhul oleks oht murenemisele suurem, sest sellises kohas oleks neil nurkadel korralik tamp peal.

nov_remont_031_v

Üleval olid põhjapoolse toa pildid, nüüd aga lõunapoolne tuba. Enne ei saanud aru, kui väikesed need toad on. Kui aga krohv peale sai, muutusid nad nagu üleöö kohe pisemaks. Loogiliselt võttes ju lisandus mõni millimeeter, kuid visuaalselt muutis pilti palju. Mul tekkis kohe hirm, kuidas me oma kraami neisse tubadesse ära mahutame? Hiljem ehk ei olegi hullu aga kuidagi on vaja üle elada ka see aeg kui teine majapool remondis on ja me ise neis kahes toas pesitsema peame.

nov_remont_034_v

nov_remont_036_v

Krohv on altis pragunema. Siin näide. Antud kohas pole sellest probleemi, sest jääb laua alla. Eks Nöx täitis hiljem neid vahesid ka. Peab väga hoolikas olema, et kiht liiga paks ei tuleks, siis on praod kohe platsis.

nov_remont_037_v

Uus töö – parketipanek. Nöx leidis kuulutuse kaudu tegelase, kes müüs nõukaaegset tammeparketti. Soodne-moodne või midagi sellist. Igatahes lõi silmad põlema ja sõit Tartusse, koorem peal, autonina püsti ja vudinal koju tagasi. Umbes selline kuhil ootab nüüd mahapanemist. Esimese sorteerimise tulemus andis teada, et parkett on kolmes eri mõõdus. Õnneks paksus on kõigil sama aga nüüd on vaja kolme ruumi vahel seda segadust kompunnida.

nov_remont_024_v

Väike küsimus nüüd on, et kas vanasse rehielamusse selline uhke tammeparkett sobiks, aga mis sa ikka teed. Hinnavahe on korralik. Parkett ise on äge ja aus materjal. Lauda me sinna majaosasse ei oleks saanud põrandakütte tõttu panna nagunii. (Ja siis muidugi see küsimus, et kas põrandaküte  vanasse rehielamusse sobib? :P ) Ja et asi ikka korralikult üle võlli oleks, otsustasime selle krempli kalasabasse laduda. Esimene riba vetsu ette on laotud, parketipakid raskuseks peal. Lapsed konstanteerisid fakti, et vetsus käimine on nüüd läbi labürindi.

Brigadir käib õhtuti tööd üle vaatamas ja ühtlasi ka magamas. Tule on heaks kiitnud!

nov_remont_033_v

Rehetoa vundamendi lubikrohv

Eile õhtul sai Nöx rehealuse tubade vundamendile esimese kihi lubikrohvi peale. Enne seda oli vaja kuidagi ka nendesse seinadesse elektrijuhtmed ja pistikupesad paigaldada.

img_3621_v

Selleks puuris Nöx augufreesiga augud ette ja muu jama kinnitas kipsiga.

img_3622_v

img_3625_v

Kui kraam oli ära kuivanud, sai hakata krohvima. Esimesele kihile kulus ca 25 kotti lubikrohvi. Kasutasime Sakreti hml-4 krohv fiibriga, suurema teraga sobib paksema kihi jaoks paremini. Niisutamiseks kulus mitu pudelit Borjomi :) Sest Nöx kuulis kuskilt, et pritsimiseks kasutatakse Värska vett ja nii ta siis asendas selle Borjomiga.

Umbkaudne ajakulu – 4+9h ja ühel varasemal nädalavahetusel alloleval pildil oleva jupi krohvimine. Oma aja võttis ühe kõrguse peale rihtimine, milleks oli vaja mõned kivid ka lisada. Õnneks on neid meil hoovist vabalt “korjata”, sest igasugu kaevamiste tagajärjed on veel nähtaval. Ja meil ju tähendab iga suurem kaevamine suuremat kivilasu.

rehetuba_051_v

Mõned kivid jätsime taotluslikult paistma.

rehetuba_057_v

Vahepeal oli võimalus ka palgid ära puhastada. Kui ma siin vahepeal kirjutasin, et selleks puhuks kutsume mõned masssinaga mehed kohale, siis kuidagi kujunes jälle nii, et Nöx lihtsalt hakkas ise relaka ja traatharjaga tolmutama. Kuigi kile oli uksel ees, siis pragudest tungis peenikest tolmu ikka mujale elamisse ka. Vannituppa eriti, seal oli kohe näha, kust tolm endale tee leidis. Praeguseks pole ma jõudnud tolmu suurpuhastust tubades veel teha ja ei ole väga kindel, kas on mõtetki, sest karta on, et see ei jää viimaseks tolmuseks tööks (mingi kipsi lihvimise ähvardus kõlas).

Mõned enne ja pärast pildid puhastatud ja puhastamata seinadest. Tulevane lastetuba:

rehetuba_052_v

rehetuba_054_v

Ja põhjapoolne tuba enne ja pärast:

rehetuba_okt040_v

rehetuba_050_v

Rehetoa lagi sai valmis

rehetuba_okt038_v

“Ainult terve suvi võttis aega!”, kommenteeris Nöx.

Selle peale kommenteeris Pez, et ta ei ole enne näinud, et keegi lage nii aeganõudva tehnikaga teeks. Tavalisel ehitusel oleksid nad lauad pannud liistudega. Kuidas Nöx tegi, seda kirjeldasin galeriitoa lae postituses. Igatahes tulemus on ilus! :)

rehetuba_okt040_v

Niisiis, nüüd on meil ilus laudisega lagi valmis ja saab seinte kallal nokitseda. Nendega on ka praegu selline edasiminek, et enam teise tuppa “läbi seina” kõndida ei saa, vaid peab uksi kasutama :) Oleme murdnud pead, kuhu pistikuid panna ja üldse hakkab asi veidi ilmet võtma.

rehetuba_okt039_v

Varasügisene aed

dsc_0221_v

See on minu uus aiaprojekt :) Mõtlesin, et võiks vaikselt uute peenarde jaoks maad ette valmistada ja olen nüüd suvel koju tekkinud pappkaste jooksvalt ühele lapile laiali laotanud. Praegu on lapp veel väike, et pimendamise efekt suur oleks, sest eks kõrvalt tungivad kõrrelised ikka peale.

Koha valisin suvaliselt, et umbes sinna kuhugi võiks ju ühe püsilillepeenra tulevikus teha. Püüdsin nii sättida, et saaks ikka autoga maja taha ka liikuda kui vundamendi tegemiseks peaks minema. Kivid on õnneks lähedalt võtta, sest maakütte kontuur on mõned meetrid eemal. Jätsin ühe kadaka ka sisse, las siis kasvab seal peenras. Peaks teda vist veidi pügama ka :)

aed_sept_012_v

Teine “uus aiaprojekt” on värav keset eimidagi. Need kaks väravaposti seisid meil keset hoovi pikalt kuni ma mingi hetk taipasin Nöxilt küsida, et mis plaan tal nendega. Ma oleks hirmsasti sinna midagi ronivat istutada tahtnud. Tuli välja, et Nöxil sama idee. Ma siis mokaotsast ütlesin, et oleks äge kui värav ka küljes oleks. Nöx siis astus paar sammu eemale ja tõstis aia küljest ühe värava sinna asemele :) Eks see teine värav meil ka kasutuseta, sest kõrval suur aiaauk ja nagunii käivad kõik sealtkaudu. Ja nagunii läheb see aed seal väljavahetamisele.

Roniva taime ostis ka Nöx. Ta oli mandril autoga käimas ja ma tegin talle pika nimekirja asju, mida aiandist ka tuua. Roniva osas mul kindel nägemus puudus, kirjutasin lihtsalt, et miskit, mis kehvades tingimustes vastu peaks. Nöx siis tuli tagasi ja teatas, et aiandi töötaja soovitusel ostis roniva rododendroni. Minu jaoks oli see veidi arusaamatu soovitus ja kombinatsioon ja läksin siis ise seda hortensiat üle vaatama :D Nii on meil aias üks hortensia juures – roniv hortensia.

aed_sept_013_v

Hortensiaid tuli meile sel suvel veel juurde. Tegin mingi aeg blogile uue lehe menüüsse – “AED” (vt üleval ääres), kuhu panen kõik istikud ja sordid kirja. Seal ka hortensiad ilusti reas, praegu küll valede asukohaviidetega. Nimelt sättisin neid ikka siia ja sinna üle aia laiali, kuid suvi näitas, et neile need kasvukohad ikka üldse ei istu. Minu teooria on, et said liiga palju keskpäevast päikest. Ühel olid lehed konkreetselt nagu äärtest ära põletatud. Tõin nad praegu eesaeda kokku, siin vähe varjulisem. Nüüd jälle tekkis väike kahtlus, et äkki said liiga tihedalt kokku istutatud. Olen pärast istutamist neid hortensiaid teiste aedades vaadanud ja seal on nad niiiiii suured põõsad. Raske uskuda, et meil midagi nii suureks kasvada saab aga igaks juhuks pean miski plaani valmis saama, kuhu mõned neist istutada kannataks.

aed_sept_015_v

Kõrrelisi ostsin ka hoolega. Esialgu ootasid nad oma aega selle aiavärava juures pottides kuni nüüd sügisel neile lõpuks kohad otsisin. Maru raske on ikka see koha leidmine.

Jõhv-stepiprohi on hiiglama armas!

aed_sept_016_v

Hiina siidpööris piilub:

aed_sept_017_v

Ja veidi koduaia romantikat ka:

aed_sept_020_v