Sügisel tuli meile üks vana kapp – väidetavalt 100 aastat vana riidekapp. Mõnusalt kulunud ja armas. Näiteks sahtlipõhjad on omadega täiesti läbi – aukus mis aukus. Veidi siinseal koiauke ka. Eelmine omanik oli üritanud seda restaureerida – vana laki maha võtta ja üle peitsida. Meie õnneks ta uut lakki peale ei pannud. Hetkel küll tähendab see seda, et kui esmakordselt kappi pesime, siis olid pesulapid parajalt pruunid – peits tuli veega lihtsalt maha. Miks see aga meie õnn on – sest vana laki mahavõtmisega ei olnud töö teostaja kõikse hoolsam olnud ja päikese käes on ilusti näha läikivad kohad, kus vana lakk veel alles ja peits on sinna lihtsalt peale suratud. Kui ta nüüd oleks uue laki ka peale kandnud, oleks meie tuleviku restaureerimistöö ikka maru raske olnud.
Kuna kapp tuli meile vastu talve, siis lükkasime restaureerimise ja sahtlipõhjade kordategemise soojemasse aega ja otsustasime kapi kohe kasutusele võtta. Hakkasin maadlema veel suurema murega – kuidas saada kapist välja kopitanud haisu? Riided võtaks selle ju kohe külge. Lihtne pesemine ei aidanud. Ka tuulutamine ei aidanud (no ega ma üle nädala ei kannatanud ka tulemuste ootamisega). Äädikaveega pesemine ei aidanud. Pika netis surfamise tulemusel leidsin kuldse retsepti – pese vana puitmööblit lahusega, kus on võrdses osas külmpressitud oliiviõli ja sidrunimahla. Nii tegingi – küürisin kapi sisemust selle lahusega ja jätsin kuivama. Et küll küllale liiga ei teeks, siis võtsin kasutusele ka teise soovituse, mille netist leidsin – jäta Dove seep kappi seisma ja lõhna levitama. Lasin kapil mõne päeva kuivada ning siis julgesin juba riided sisse panna. Kopitanud lõhn oli kadunud ja ei ole seni tagasi tulnud :) Alguses oli tugevalt tunda ka Dove´i lõhna, kuid praeguseks on see kadunud, seega ma ei oska öelda kui suurt rolli seep selles haisu kadumises mängis. Igatahes tundub, et sidrunimahla-oliiviõli pesulahus oli igati tõhus trikk!
Kahju on sellest, et tegelikult on olemas nii palju häid nippe vana mööbli (ja üldse kodu korrastamise) hooldamiseks, kuid nende ülesleidmine on maru keeruline. Mitu head aastat tagasi käisin ma restaureerimiskursusel, kus meile õpetati, et vana mööbel tuleks enne restaureerimist pesta veega, millele on lisatud nuuskpiiritust. Tollal ei taibanud üles kirjutada, palju seda nuuskpiiritust liitri kohta panna tuleks ja nüüd hiljem googeldades ei ole seda ka kuidagi leida suutnud. Nii siis panengi endiselt tunde järgi :) Aga toimib see ses mõttes hästi, et antud kursusel nt restaureerisin ma vana lauakest, millel oli hästi õrn lakikiht peal. Ja see lahus võttis suurema osa lakist, peitsist ja muust saastast maha. Väga vähe lakki jäi hilisemaks lihvimiseks ja muud keemiat (värvieemaldit nt) ma ei pidanudki kasutama.
Samas proovisime Nöxiga sama trikki ühtede vanade toolide peal ja sealt ta ei tahtnud lakki ja peitsi ikka hästi maha võtta. Peits tuli sealt maha, kus lakk oli maha kulunud (käetoed jms) ja sealt ka mitte täielikult. Võibolla oli lahus liiga lahja ka…
Kui kellelgi lugejatest on oma kogemusi ja vihjeid jagada, siis kommentaarid on väga oodatud!
by Nöx
Ja veel üks asi ... 