Omal on juba esik ja tuba õnne täis, nüüd läks teistele õnne jagamiseks. Esimene õnn pesitseb tundmatuks jäänud Savijalakese kodus ning teine ühes toredas Muhu onnis. Loodetavasti.
Õnn ise on lihtne, kaks hobuserauda ja nende vahel jupike paraja pikkusega ümarrauda. Paar särtsu keevitusega ja õnn ongi viimistlemiseks valmis.
Viimistlus on veelgi lihtsam. Suurem lahtine rooste maha, mitteroostes kohad käiaga haljaks. Peale mida peab õnn umbes nädalakese õues, aegajalt soolveega pritsides/kastes, laagerduma . Enam-vähem nädalaga tekib õnnele ilus ühtlane pruunikas roostekiht. Siis lakk peale, et õnn täitsa ära ei roostetaks, ja kui lakk kuivanud, siis ongi õnn valmis.
Asi valmib nii kiiresti ja lihtsasti, et teisest õnnest ei õnnestunud isegi ühtki pilti teha. Esimene oli õnneks kannatlikum.
PS. Kui kellelgi vedeleb kusagil pööningul või aidas mõni vana hobuseraud, siis hea meelega võtan selle vastu. Varud hakkavad vaikselt otsa saama.
Ja veel üks asi ... 