Kui teatrimaailmasi näidatakse esimeses vaatuses püssi, tehkase sellest viimases vaatuses pauku. Nii on ka blogimaailmas, kui on vol.1 siis peab tulema ka vol. 2. Siin ta siis on, õnnetoov esik vol. 2.
Ega siia esimese versiooniga võrreldes oluliselt miskit lisada ei ole. Kasutatavad materjalid ja tehnoloogiad on samad. Vaid nii palju, et ajupuuks õnnestus seekord leida maailma kõige ilusam, haavapuust freesitud laudadega euroalus. Meri annab vahest ikka tõsiselt kenasid ja vajalikke asju.
Paar vastust eelmise teema all tekkinud küsimustele ka:
- Õige rooste taseme saavutamiseks ei pea ootama aastaid ega aastakümneid, piisab ca nädalast. Eelnevalt vaja metalli vaid soolveega töödelda. Mõlema esikuriiuli puhul on kõik keevitused ja lihvitud kohad enne lakkimist soolveega töödeldud.
- Tõsi ta on, et materjali leidmine on selliste projektide juures kõige keerulisem, ei saa seda kusagilt lihtsalt järjekorras seistes. Tuleb ikka ise otsida ja agendid välja saata.
Ja veel üks asi ... 